Selisoo matkarada
Seli matkarada asub Selisoos, Mäetaguse vallas, Ida-Virumaal
Matka võite alustada Milloja settebasseini juurest või Metskülast
Raja pikkus: 4 - 5 km
Läbimisaeg: 3 - 4 tundi
Seli matkarada kulgeb mööda laudteed.
Raja algus- ja lõpppunktis on võimalus telkida ja pikniku pidada lõkke ääres.
Seli järve äärde on rajatud linnuvaatlustorn ning matkaonn.
NB! Väga tuleohtlik piirkond!
Lõkke tegemiseks kasutage vaid ettevalmistatud lõkkekohti matkaraja alguses ja lõpus.
Vaatekohtade tutvustus
1. Milloja settebassein.
Sõltuvalt aastaajast ja sademetest pumbatakse Estonia kaevandusest siia igas ööpäevas maapinnale 12 - 25000 m3 vett.
2. Rabarinnak.
Seli matkarajal on hästi jälgitav pinnase üleminek rabarinnak`s e. rinnakuks. Rinnak on suhteliselt järsk ja kaetud kõrgemakasvulise männikuga.
3. Harilik mänd.
Mändi kohtab Eesti metsades kõige sagedamini. Tänu kohanemisvõimele kasvab ta nii liivasel pinnal, kui ka rabades ja soodes.
4. Turbasammal on märgalade kuningas.
Turbasambla kaalust moodustub vesi ligi 9/10.
5. Laugas.
Matkarada kulgeb mööda lauka labürintidest. Laugaste kaldad on valdavalt järsuservalised ja põhi ~ 3 m sügavusel.
6. Küüvits – rabavõti - on tõeline abiline.
Jälgides selle väikese taime kasvukohti, võib õnnestuda kuiva jalagagi ämbritäis jõhvikaid koju tuua.
7. Seli järv on hääbumas.
Järve kinnikasvamist soodustavad rohket huumust tootvad
veelembelised taimed. Järv on linnurändel peatuspaigaks partidele, hanedele jt veelindudele. Järve kaldal on linnuvaatlustorn.
8. Kanarbik.
Seli järve kaldaid kaunistavad kanarbiku igihaljad puhmad. Ta on hea meeandja, andes hektarilt ~ 200 kg mett.
9. Rabamänd.
Laukasaartel ja turbamätastel kasvavad kidurad ja väändunud rabamännid. Nende juurestik küündib valdavalt 20 cm sügavusele.
10. Samblikud.
Liikudes mööda matkarada silmab puutüvedel hallitoonilisi mosaiike.
11. Älves.
Lauka kinnikasvamise üheks etapiks on älves, mille tunneb ära mudase pinna või älveturba heleda (kollaka) värvuse järgi. Älves kasvavad tupp-villpea, mudatarn, valge nokkhein ning huulhein.
12. Huulhein on putukasööja taim.
Arvati, et see omapärane taim omab nõiavõimu ning
temast valmistati eluvett. Taim on mürgine.
13. Jõhvikas säilib lume all kevadeni, siis on nad eriti maistavad, sisaldades vähem happeid ja rohkem suhkrut kui sügisel.
|
