| |
MÄETAGUSE AMBULATOORIUM
Mäetaguse ambulatooriumis töötab hambaarst dr Brednikova.
Tööajad: teisipäev 16-19 ja laupäev 10-14.
Telefon: 53798240
* * *
PEREARSTI VASTUVÕTT:
Esmaspäev 8.00-12.00
Teisipäev 14.00-18.00
Kolmapäev 8.00-11.00
Kolmapäev 11.00-12.00 imikute vastuvõtt
Neljapäev 8.00-12.00
Reede 8.00-12.00
Palve täiskasvanutele! Ärge tulge segama laste vastuvõttu kolmapäeviti kella 11.00-12.00
PEREÕE VASTUVÕTT:
Esmaspäev 13.00-15.00
Teisipäev 11.00-13.00
Kolmapäev 13.00-15.00
Neljapäev 13.00-15.00
Reede 13.00-15.00
Kojukutsed võetakse vastu esmaspäevast reedeni kella 8.00-11 00-ni, teisipäeval 10.00-11.00-ni. Külades elavad inimesed, arsti väljakutse päeval palume kinni panna majade juures olevad koerad, sealhulgas ka keti- ja toakoerad.
Koduvisiiditasu on järgmine:
• Lapsed 0-2 aastat ja rasedad alates raseduse 12. nädalast tasuta
• 2 aastat ja vanemad inimesed 50 krooni.
Alus: ravikindlustuse seadus § 69
VAJALIKUD TELEFONID
Mäetaguse ambulatoorium 336 9147
Erakorralistel juhtudel ja arsti töövälisel ajal helistada häirekeskusesse 112
Perearsti nõuandetelefon 1220
Arst Andrei Tšern
* * *
Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad gripiviirused A ja B.
Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. NB! Ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas! Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina.
Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud 1 päev enne sümptomite tekkimist ja kuni 5 päeva pärast haigestumist. See tähendab, et grippi on võimalik teistele edasi anda nii enne seda, kui haigestutakse, kui ka haiguse ajal.
Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Põhilised sümptomid on kiire palaviku tõus, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu. Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Mõnedel inimestel, nagu vanurid, lapsed ja teatud tervisehäiretega inimesed, on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel. Gripi tüsistustena võib tekkida bakteriaalne kopsupõletik, gripiviiruse poolt põhjustatud viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon ning krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine. Gripi tüsistustena võivad esineda ka südamelihase põletik (müokardiit), südamepauna põletik (perikardiit). Väikelastel (alla 1.a) võivad kõrge palaviku ajal tekkida krambid.
Levinuim viis gripist hoidumiseks on iga-aastane vaktsineerimine. Iga vaktsiin sisaldab kolme gripiviirust – ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) viirust ja ühte B viirust. Vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vahetuvad igal aastal vastavalt rahvusvahelisele soovitustele ja teadlaste hinnangule, millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal ringlevad. Umbes 2 nädalat pärast vaktsineerimist tekivad organismis antikehad, mis kaitsevad gripiviiruse eest.
Millal vaktsineerida? Oktoober või november on parim aeg vaktsineerimiseks, kuid vaktsineerida on võimalik ka detsembris või hiljem. Gripi hooaeg võib alata juba oktoobris ning võib kesta maikuuni.
Gripivaktsiini võime inimest kaitsta sõltub ühelt poolt vaktsineeritava inimese vanusest ja tervislikust seisundist, teiselt poolt aga vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripiviiruse tüvede sarnasusest või „sobivusest". Uuringud on näidanud, et tervetele täiskasvanutele annab vaktsineerimine 70...90%-lise kaitse haigestumise vastu, sõltuvalt sellest, kuivõrd vaktsiini ja gripiviiruse antigeenne struktuur kokku langevad.
Pärast vaktsineerimist võivad esineda kergemad kõrvaltoimed, nagu
• valulikkus, punetus või turse süstekohas
• kerge palavik
Kui sellised probleemid tekivad, saavad nad alguse kohe pärast süsti saamist ning kestavad tavaliselt 1-2 päeva. Peaaegu kellelgi, keda vaktsineeritakse, ei teki tõsiseid probleeme.
Vaktsineerida saab Mäetaguse Ambulatooriumis arsti vastuvõtu ajal. Info telefon 3369147.
|
|
